Järelvalveasutuste tegevus ja töötaja vastutus

Kellel on õigus karistada
Vastutuse jagunemine
Karistused
Seisa oma õiguste eest
Määratud trahvi jagamine
Töötajale määratud trahvi tasumine tööandja poolt
Kuidas ennetada karistuse määramist
Test

 

Selveri töötajal on oluline teada, et jaekaubanduses kontrolli teostavad inspektorid võivad karistuse (trahvi) määrata nii ettevõttele kui ka kaupluse töötajale. Seepärast tuleb igal töötajal teha oma tööd korralikult.

Karistuse määramisel kantakse isik riiklikku karistusregistrisse. Sellest tekib karistatus, mis aegub 1 aasta möödumisel, kui isikule ei ole määratud selle aja jooksul uusi karistusi ükskõik millises valdkonnas.

Kellel on õigus karistada

Trahvimise õigus tuleneb paljudest erinevatest seadustest (toiduseadus, tarbijakaitseseadus, alkoholiseadus, tubakaseadus, pakendiseadus, kaubandustegevuse seadus. Värskete põllumajandustoodete korral tuleneb trahvimise õigus Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest.).

Õigusaktides toodud nõuete täitmist kontrollivad:

  • terviseamet (nii müügil olev vesi kui kraanivesi);
  • kohalikud omavalitsused, nt Mupo Tallinnas (jaemüügi üldnõuded).

Järelevalve inspektoritel on õigus siseneda ruumidesse, nõuda dokumente/ärakirju, võtta kontrollimiseks kaupu ja proove. Kontrolli tulemus väljendub kontrollaktis, rikkumise avastamisel vormistatakse ka ettekirjutus või hoiatus, määratakse trahv või sunniraha.

Raskeim tagajärg ettevõttele on tegevuse peatamine või lõpetamine.

Vastutuse jagunemine

Kaupluses jaguneb vastutus töötaja ja ettevõtte vahel.

Töötaja vastutus – selge nähtav rikkumine müügisaalis, nt vigane hinnainfo, realiseerimisaja ületanud kaup müügisaalis, mittenõuetekohased aiasaadused, eksimused kassas, alko- ja tubakatoodete müüginõuete rikkumine.

Ettevõtte vastutus – üldnõuete rikkumine, puuduvad dokumendid, korduvad vead kaubal, ruumide mittevastavus (mustus), tööõnnetused, pakendi- ja jäätmekäitlus.

NB! Inspektorid tulevad kontrollima tavaliselt hommikul kaupluse avamisel ja ei esitle end kohe, vaid vaatlevad esmalt anonüümselt.

Karistused

Rikkumise avastamisel võib ametnik määrata:

  1. Hoiatuse, eelkõige esmakordse rikkumise korral. Seda ei kanta karistusregistrisse. Vaata Veterinaar- ja Toiduameti akti, kus on välja toodud rikkumised ning sunniraha hoiatus.
  2. Sunniraha. Nõue on kuni 640 eurot. Üldjuhul määratakse sunniraha ettevõttele. See ei ole karistus, vaid vahend avastatud puuduste kõrvaldamiseks).
  3. Trahv. Määratakse ettevõttele kuni 3200 eurot, töötajale kuni 1200 eurot.
    Vaata väljavõtet Tarbijakaitseameti kodulehelt, kust on näha töötajatele määratud trahvid.
    Vaata Põllumajandusameti trahvi otsust.

Seisa oma õiguste eest

Kui töötaja ei ole nõus ametniku seisukohaga rikkumise osas – vaidle vastu ja selgita oma seisukohta!

Kõik märkused ja vastuväited tuleb kirja panna kontrollakti. Hilisem vaidlustamine on palju raskem.

NB! Töötajale määratud karistusest tuleb oma otsesele juhile teada anda, et vältida sama vea kordumist ja sellele järgneda võivat raskemat karistust ettevõttele.

Määratud trahvi jagamine

Kui trahv on määratud ühele töötajale, kuid süüdi on ka teised, on õigustatud trahvi jagamine, kuid tööandja siin sekkuda ei saa.

Töötajale määratud trahvi tasumine tööandja poolt

Kui töötaja saab karistuse, on ettevõte töötaja poolel ja ei määra talle omaltpoolt lisakaristust. Sõltuvalt rikkumise asjaoludest võib tööandja tasuda töötajale määratud trahvi, kuid selle osas tuleb tööandjaga läbi rääkida.

Kuidas ennetada karistuse määramist

Karistuste määramist saab ennetada:

  • korrektse ja täpse tööülesannete täitmisega,
  • info jagamisega kolleegidele. Kui üksi ei jõua tööd valmis, tuleb paluda abi teistelt töötajatelt. Kui mingi töö jäi pooleli, tuleb vastav teave edastada kas otsesele juhile või järgmise vahetuse töötajale.

Test

Tulemus:  

Teadmiste tase: